Mul tuli jälle kange tahtmine kaneelikaid teha. See kord tegin nad kleepuvad, st küpsetasin neid karamelli kihi sees ja keerasin need tagurpidi taldrikule. Retsept Peter Reinharti raamatust Artisan Breads Every Day.
Tainas
- 400g jahu
- 1 tl soola
- 3 sl suhkrut
- 2.5 tl kuivpärmi
- 250 ml käesooja piima
- 50 g sulatatud võid
- 1 tl riivitud sidrunikoort
- 1 sl sulatatud võid
- 1 sl kaneeli
- 60ml suhkrut
- 1.2 dl rosinaid
- 60ml suhkrut
- 60ml pruuni suhkrut
- 60ml rõõska koort (35%)
- 0.5 sl sulatatud võid (mina unustasin selle lisamata)
- 0.5 sl heledat maisisiirupid (mina asendasin selle 0.5 sl meega)
Valmista tainas.
Sega jahu, sool, ja suhkur.
Lahusta pärm soojas piimas. Lisa sidrunikoor ja sulatatud või. Lisa jahusegule ja sega umbes 1 minut.
Sõtku tainast umbes 5 minutit. Vajaduse korral lisa pisut jahu või piima. Tainas peab olema pehme ja pisut kleepuv.
Tee tainast pall ja pane puhtasse kaussi, mis on eelnevalt toiduõliga määritud. Kauss peab olema piisavalt suur, et tainas saaks kahekordseks kerkida.
Kata kauss kilega ja pane külmutuskappi. Hoia tainast külmutuskapis vähemalt 8 tundi. Tainast võib külmutuskapis hoida kuni 4 päeva.
Küpsetamise päeval võta tainas külmutuskapist välja umbes 3 tundi enne küpsetamist ja lase tainal toatemperatuuril 20 minutit soojeneda.
Seejärel rulli tainas ristkülikuks. Tainas peaks olema umbes 1cm paksune.
Sega suhkur ja kaneel.
Pintselda tainas sulatatud võiga ja raputa peale suhkru-kaneelisegu ja rosinad.
Keera tainas rulli.
Sega kõik iirisekastme osad, kuni segu on ilus ja ühtlane. Vala segu 20 kuni 23 cm läbimõõduga vormi.
Lõika tainast 2 kuni 3 cm paksusega viilud ja pane need vormi. Viilude vahele jäta paar cm ruumi. Minul õnnestus 23 cm vormi panna seitse viilu (üks keskele ja kuus selle ümber).
Kata pann kilega ja lase saiadel paar tundi toatemperatuuril kerkida.
Kuumuta ahi 175 kraadile. Küpseta saia 20-30 minutit, kuni sai on pealt kuldne ja iirisekaste on ilus ja pruun.
Lase saial vormis paar minutit jahtuda. See järel kata pann taldrikuga ja keera sai taldrikule.
No comments:
Post a Comment